Tuesday, May 24, 2011
Släng ja kirjakeel
Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud.Kui sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas.Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.
Tuesday, May 17, 2011
Tuesday, May 10, 2011
Lõvi ja Hiir
Ühel päeval kohtusid lõvi ja hiir.
Lõvi naeris naljakalt
hiir küsis miks sa naerad
sest sina väike mina suur.
aga mina väike aga vahet pole see
siis saab igalt poolt läbi
aga sina suur ei sa kuskilt läbi .
mul on palju jõudu
sellest on palju abi
ma olen suur hirmutan kõik ära
aga sina oled väike ei hirmuta kedagi.
vahetpole kes sa oled ikka aitab suurus sind.
Lõvi naeris naljakalt
hiir küsis miks sa naerad
sest sina väike mina suur.
aga mina väike aga vahet pole see
siis saab igalt poolt läbi
aga sina suur ei sa kuskilt läbi .
mul on palju jõudu
sellest on palju abi
ma olen suur hirmutan kõik ära
aga sina oled väike ei hirmuta kedagi.
vahetpole kes sa oled ikka aitab suurus sind.
Valm
1. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt.
2. Valmi tegelasteks on loomad.
3. Rebane on kaval, lõvi valitseja, eesel rumal.
4. Valmid on pärit idamaadest.
5.Aisopas, Jean la Fontaine ja "Aednik ja tema härra" ja "Hunt ja Kägu"
2. Valmi tegelasteks on loomad.
3. Rebane on kaval, lõvi valitseja, eesel rumal.
4. Valmid on pärit idamaadest.
5.Aisopas, Jean la Fontaine ja "Aednik ja tema härra" ja "Hunt ja Kägu"
Tuesday, May 3, 2011
Kordamine (rahvaluule) 1
1. 100%
2. 66%
halb olukord halveneb veelgi
teisi juhtima ,tähtis olema
teraselt kuulama
iseteadust piirama
ladusalt, kiiresti
3. 84%
Millised neist on kõnekäänud?
Millised neist on vanasõnad?
Millised neist on mõistatused?
Muinasjuttudele iseloomulikeks joonteks on ...
Valm on...
Millised neist on mõistatused?
Naljand on...
4.100%
2. 66%
halb olukord halveneb veelgi
teisi juhtima ,tähtis olema
teraselt kuulama
iseteadust piirama
ladusalt, kiiresti
3. 84%
Millised neist on kõnekäänud?
Millised neist on vanasõnad?
Millised neist on mõistatused?
Muinasjuttudele iseloomulikeks joonteks on ...
Valm on...
Millised neist on mõistatused?
Naljand on...
4.100%
Tuesday, April 5, 2011
Võõrsõnad ja nende tähendus
1.Ülesanne
Valed olid kurseerima ja marsuut.
85%
Marsuut on liikumistee.
Kurseerima on kindlal liinil sõitma.
2.Õlesanne
100%
3.Ülesanne
100%
Valed olid kurseerima ja marsuut.
85%
Marsuut on liikumistee.
Kurseerima on kindlal liinil sõitma.
2.Õlesanne
100%
3.Ülesanne
100%
Tuesday, February 15, 2011
Ülesanne 4. Muu sõnaliik ja nimisõna
Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat.
Ülessanne1: 100%
Ülessanne2:100%
Ülessanne3:85%
majadekatused
värvideküllus
värvivalik
Majadekatuse on väga suured.
Värvideküllas on jope.
Värvivalik on väga suur.
Ülessanne4:100%
Ülessanne1: 100%
Ülessanne2:100%
Ülessanne3:85%
majadekatused
värvideküllus
värvivalik
Majadekatuse on väga suured.
Värvideküllas on jope.
Värvivalik on väga suur.
Ülessanne4:100%
Tuesday, February 8, 2011
Ülesanne 3. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamise põhireeglid Täiendsôna ainsuse nimetavas kirjutatakse järgnevaga vormipõhimõttel alati kokku
Täiendsôna mitmuse omastavas kirjutatakse tavaliselt lahku
Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku , kuuluvust näitav lahku
Harjutus1: 100%
Harjutus2: 85%
kulutuli
suusabaas
palgikoorem
Kulutuli põles tänaval keset päeva.
Suusabaasis saab suuski leanutada.
Maanteel oli palgikoorem.
Täiendsôna mitmuse omastavas kirjutatakse tavaliselt lahku
Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku , kuuluvust näitav lahku
Harjutus1: 100%
Harjutus2: 85%
kulutuli
suusabaas
palgikoorem
Kulutuli põles tänaval keset päeva.
Suusabaasis saab suuski leanutada.
Maanteel oli palgikoorem.
Tuesday, February 1, 2011
Ülesanne 2 (sünonüümid ja antonüümid)
Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüümid:
vaene - kerjuslik
roheline - rohukarva
laps - inimlaps
jooksma - liduma
julge - kartmatu
õpilane - õppur
sööma - roogasid maitsma
ohtlik - hädaohtlik
meeldima - meelepärane
väljamõeldis - fantaseering
NB! Kui sellest sõnaraamatust ei leia sobivat vastet, mine leheküljele http://www.keeleveeb.ee/ , ava sünonüümisõnastik ja esita seal päring uuesti.
Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile - kortsus
helde - ihne
sitke - pehme
lähedane - kauge
värske - riknema
ärev - rahulik
virk - laisk
lõbus - kurb
kitsas - lai
hapu - magus
raske - kerge
tuhm - hele
puhas - must
Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis. Tõmba kasutatud sünonüümidele ja antonüümidele joon alla.
Ühel päeval tuli poiss nimega Karl koolis koju. Kui ta koju jõudis ,siis ta pidi liduma trenni.Kui ta trenni jõudis ,siis oli tal väga hädaohtlik ,sest tal oleks peaaegu telliskivi pähe lennand.Kui ta trennist tagasi jõudis siis ta oli kurb. Ta oli kurb ,sest kui ta trennis oli siis selle ajaga keegis röövis ta raha ära. Tema oli nüüd kerjus.Karl hakkas siis õppima aga ta oli nii laisk et ei viitsinud õppida.Ta otsis endale mingit tegevust aga ei leidnud. Ta pidi siis ikka õppima hakkama aga selle ajaga oli tema koer Rudolf teinud ta õppimis asjad mustaks.Ta proovis neid puhtaks teha ,aga need õpikud olid rohukarva värvi.Järgmisel päeval kui ta kooli läks oli ta kartmatu.Kui tund hakkas siis poiss võttis asjad välja ja vaatas et õpikud ja vihikud on läinud pehmeks. Nüüd olid õpikud nagu kerged. Õpikud olid läinud juba heletaks. Karl rääkis siis õpetajale ära mis juhtus.Õpetaja oli väga kortsus selle asja pärast.Karl pidi maksma need õpikud ja vihikud kinni.Kui ta koju jõudis ,siis ta küsis emalt raha ,aga emal ei olnud nii palju raha.Nad otsisid oma säästud üles ja võtsid piisavalt raha et õpikud kinni maksta.Karl läks koju ja viis õpetajale raha ära.
vaene - kerjuslik
roheline - rohukarva
laps - inimlaps
jooksma - liduma
julge - kartmatu
õpilane - õppur
sööma - roogasid maitsma
ohtlik - hädaohtlik
meeldima - meelepärane
väljamõeldis - fantaseering
NB! Kui sellest sõnaraamatust ei leia sobivat vastet, mine leheküljele http://www.keeleveeb.ee/ , ava sünonüümisõnastik ja esita seal päring uuesti.
Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile - kortsus
helde - ihne
sitke - pehme
lähedane - kauge
värske - riknema
ärev - rahulik
virk - laisk
lõbus - kurb
kitsas - lai
hapu - magus
raske - kerge
tuhm - hele
puhas - must
Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis. Tõmba kasutatud sünonüümidele ja antonüümidele joon alla.
Ühel päeval tuli poiss nimega Karl koolis koju. Kui ta koju jõudis ,siis ta pidi liduma trenni.Kui ta trenni jõudis ,siis oli tal väga hädaohtlik ,sest tal oleks peaaegu telliskivi pähe lennand.Kui ta trennist tagasi jõudis siis ta oli kurb. Ta oli kurb ,sest kui ta trennis oli siis selle ajaga keegis röövis ta raha ära. Tema oli nüüd kerjus.Karl hakkas siis õppima aga ta oli nii laisk et ei viitsinud õppida.Ta otsis endale mingit tegevust aga ei leidnud. Ta pidi siis ikka õppima hakkama aga selle ajaga oli tema koer Rudolf teinud ta õppimis asjad mustaks.Ta proovis neid puhtaks teha ,aga need õpikud olid rohukarva värvi.Järgmisel päeval kui ta kooli läks oli ta kartmatu.Kui tund hakkas siis poiss võttis asjad välja ja vaatas et õpikud ja vihikud on läinud pehmeks. Nüüd olid õpikud nagu kerged. Õpikud olid läinud juba heletaks. Karl rääkis siis õpetajale ära mis juhtus.Õpetaja oli väga kortsus selle asja pärast.Karl pidi maksma need õpikud ja vihikud kinni.Kui ta koju jõudis ,siis ta küsis emalt raha ,aga emal ei olnud nii palju raha.Nad otsisid oma säästud üles ja võtsid piisavalt raha et õpikud kinni maksta.Karl läks koju ja viis õpetajale raha ära.
Subscribe to:
Posts (Atom)